Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
MÕTETE LOOMISE AEG
14.04.2011 15:23 Tiina Tammet Loe kommentaare (676) Prindi

Maja juurest tõusvat astangut vormivad paekivid, maadjad okaspuud ning roosid.
Maja juurest tõusvat astangut vormivad paekivid, maadjad okaspuud ning roosid.

Fotod: Aavo Leemets, Tiina Tammet

 

Mitu sammu teete teie, aiaomanikud, iga päev aias? Mina astun nii mõnigi päev vaid uksest väravani, ja väravast ukseni. Ning vaatan aknast, kuidas sajab vihma või kuidas rohi kasvab. Aasta Aia perenaisel aga algab päev enamasti ringkäiguga oma valdustes, väikeste peatustega, mitmel pingil istumisega. Kindlasti käib ta läbi oma lemmikkohast aia tagaosas, kust avanevad parimad vaated. “Mulle meeldib aastaaegade vaheldus,” tõdeb Marika. “Sügisel tekib emotsioonidest küllastus. Talv on puhkuseks, mõttetööks ja tubasteks tegemisteks.”
 
Marika Raudsoo aiahuvi tärkas ootamatult ja kasvas läbi tegemise.
“Olin lastega kodus, siis tuligi aiandushuvi,“ meenutab ta. „Alustasin peaaegu nullist. Umbes 15 aastat tagasi sattusin külla ühte suvilaaeda, mille taimestuse harmoonia avaldas mulle tugevat muljet. See oli tõeline “nakatumine”, sealt sain ka esimesed taimed ning tekkis sõprus aianduse pinnal. Kuidas küll mõni kohtumine võib meid ja meie huvisid päevapealt muuta!“
Kui maja Tabasalu servas 1986. aastal valmis sai, oli ümberringi loodus – mets ja loopealne. Nüüd on naabrusse järjest elamuid kerkinud ning lausa aia taha on ehituskrundid välja mõõdetud.
“Algul oli siin heinamaa, siis tegin soovituse peale kartulivaod ukseesiseni välja. Nii oli paar aastat, siis oli pärast lihtne tasandada.”
Algul lausa talumaana suur 2600-ruutmeetrine krunt on 15 aastaga kauniks aiaks saanud.
 
„Aed on mulle looming.“
“Imetlen väga oma ema Virve Oravat. Pensionile jäädes hakkas ta tegelema kodu-uurimisega ja sellest sai terve suur elutöö: ta on koostanud üle saja sugupuu, kirjutanud neli raamatut. Ema eeskujul olen ka mina võtnud põhimõtteks, et kõike tuleb teha põhjalikult ja läbimõeldult. Nii tehtud tööst tunned rõõmu, sellel on head tulemused.“
Aiandus on lõputu protsess. Üks asi viib teiseni, ühe pildi loomine, istutatud või ümberistutatud taim toob kaasa uued mõtted.
“Loome oma keskkonda tasapisi. Majagi ehitasime pikalt, abikaasa Heinol oli abiks sõber, hiljem on ka kolm last käed külge pannud. Laste tõttu olen olnud pikalt kodune, elu jooksul olen küll ka palgatööd teinud, viimati lasteaias. Nüüd on lapsed juba suured, kuid poisid elavad endiselt siin. Paljudel on väärarusaam, et kodusel inimesel on igav elu või ta ei saa areneda. Mulle kodune eluviis sobib.”
Marika on raamatuinimene, talle meeldib otsida ja uurida, trükisõna nautida ja asjadega põhjalikult tegelda. Viimasel ajal on ta rohkesti lugenud nii aiandusalast kui ka pedagoogilist kirjandust.
“Oleme abikaasaga juba kooliajast saadik tuttavad, mõlemad rahulikud inimesed. Väärtustame oma kodu. Kultuur saabki ju alguse kodusest ümbruskonnast, kodukultuurist. Aed arendab sind ja sina arendad aeda. Aed on mulle looming, mis rakendab füüsilise ja vaimse poole. Ka meeled on sellega seotud.
Mis võib veel parem olla, kui astuda hommikul uksest välja omaenese loomingusse, mille muudab imeliseks looduse ringkäik. Vaatlejana hakkad märkama detaile, millest moodustub tervik. Seda, mis sa ise oled loonud, ei saa osta poest. Kõik, mida sa teed, teed endale – nii kodus kui töös ja sotsiaalses plaanis.”
 
 
Läbikatsetatud aiaruum
Perekond Raudsoo aiale annavad ilmet suured kivid, neid on tulnud välja siitsamast maapinnast ja ümbruskonnast ehituse käigus, mõned on toodud ka kaugemalt. Ent kivid pole siin vaid juhuslikuks dekoratsiooniks, nad moodustavad justkui osa aia selgroost.
Aiaruume on siin loodud nii kive kui ka taimi kasutades. Omaette olemiseks eraldavad aeda naabritest ühelt poolt kõrged elupuuhekid, teisalt ungari sirelite tihe rivi, mõlemad istutatud kümmekond aastat tagasi. Taganurgas on juba suureks sirgunud salgake Ida-Virumaalt Udria kandist toodud mände, mille okkavärv palju sinisem siinsete suguõdede omast. Aia keskel jagavad ruumi künklikud istutusalad kivide ning veesilmadega.
“Hekid on nagu pildiraam, mille sees hakkas mustrite loomine ja ümbertegemine. Aiakujundus on nagu ruumikujundus, ikka pidevas muutumises.“
Omapärase kujundusega istumisnurk on poolenisti istutusala sisse tõstetud, tuulevarjulise ja mitmekesise põõsastiku embusse. Siit avaneb ilus vaade aiale ja majale. Oma koht on peenramaal ja marjapõõsastel, aga ka laste ronimispuudel.
„Paari aasta tagune külm viis aiast hulga püsililli, mille asemele polegi eriti uusi istutatud. Küll aga oleme juurde muretsenud püsivamaid põõsaid ja okaspuuvorme, neid on aias juba omajagu. See annab elule sisu, kui pead otsima ja õppima, et mis meil siin püsib. Ei saa osta kõike, mida silm näeb. Taim peab sobima kliima, mullastiku ja inimese hingeeluga. Siinne pinnas on küll paene, kuid viljakas – väetisi pole siiani kasutanud. Kahjuks ei saa paepealsele tuua ei kanarbikke ega hortensiaid, kuigi need mulle väga meeldivad,” räägib Marika.
Aeda ostetud taimed on ka hoolikalt koos ladinakeelsete nimedega vihikusse üles tähendatud, nii on ta õppinud taimi lähemalt tundma. Vihik annab taimede hulgaks 53 okka- ja 38 põõsavormi.
Taimede hulgas annavad tooni punaselehised sordid ja vormid. Suvel pakuvad nad suurepärast ja erksat kontrasti kollastele, rohelistele ja hallidele taimedele. Sügise värvimuutus võimendab sooje toone veelgi. Marika põhjendab oma valikut: “Mulle meeldib, kui punast on palju, see paneb aia kompositsiooni elama.”
„Inimesel võib küll olla teatud loomupärane sisemine maitsekus, aga mingi koolitus on ikkagi vajalik. See õpetab rohkem nägema ja analüüsima. Olen ise õppinud ja teinud ka palju vigu. Esialgu tuli palju taimi ümber istutada, et leida neile aias õige koht, mis meeldiks nii neile kui mulle. Seda tuleb veel nüüdki ette, alles hiljuti leidsin parema koha punasele sarapuule, mis enne kasvas teiste vahel, aga nüüd avatumalt pälvib enam tähelepanu.”
Pukspuuhekki, mis meie kliimas eriti hästi kasvada ei taha, on Marika juba kolm korda ümber paigutanud. Nüüd näib, et ka madalale pukspuuhekile on leitud paras tuulevarjuline koht, kuhu paistab pealelõunane päike.
Aed asub maja suhtes madalamal, nii et akendest avaneb kaunis panoraamne vaade. Maja ja aia vahel on kivine astang, kus halli kivipinna taustal säravad kevadel tulbid, laiuvad okasvormid ning roosid. Tänavu sai poegade abiga ilme tänavaäärne kivimüür, mille ees kasvavad südamerahus looduslikud härjasilmad, ristik, kellukad ja raudrohi.
 
Taimed ja aiatöö viivad mõtted maailma asjadele
Aias tööd tehes on aega mõtelda, tekivad paralleelid muu eluga.
“Taimed vajavad õiget kaaslast, nii nagu inimesedki. Üks taim on nagu üksik inimene, alles teiste kõrval näed tema väärtust,“ arutleb Marika.
Et oma lapsed on juba suured, siis saab vanaema tähelepanu ja õpetusi kolmeaastane lapselaps, kelle jaoks aiaski on omaette nurgake: suure mägimänni all, lehtede hämaras ja muinasjutulises varjus peituv sala-aed. Suured inimesed sinna õieti ei mahugi. See on väikese maailmaavastaja omaette mängupaik, kus suure maailma reeglid enam ei kehti. Haldjate ja taimevaimude kodus käivad meelsasti ka kaks pere süsimusta vurrulist, parajas mängueas alles nemadki. Sügisel tõmbuvad tegemised küll tubasemaks, kuid aias jätkub uudistamist igal aastaajal.
Marikale on järgmisel päeval aeda külla tulemas lasteaiarühm ja ta mõtleb läbi, mida lastele näidata: vihmausside tegemisi kompostihunnikus, kuidas ebaküdoonia viljad on valmis saanud, kuidas leegitsevad sügisvärvides põõsad...

Küps aianägemus
 
Mari Laane, aiatark ja žürii liige
 
Öeldakse, et nagu linnadki, ei saa aiad kunagi valmis. Aeda sisenedes ütleb aga juba esimene pilk väraval, kas tegemist on alles arengujärgus või meheeas küpse aiaga. Perekond Raudsoo aed kuulub nii oma funktsionaalse ülesehituse, elupuusortidega liigendatud murupindade, kiviktaimla ja seda ümbritsevate segapeenarde, laste mänguplatsi ja köögiviljaaiaga kindlasti küpsete aedade sekka.
Selle aia kujundus võtab kokku kogu möödunud sajandi eesti aiatraditsiooni ja taimestamise põhivõtted, millele pandi alus 30. aastatel, mis arenes välja 60.-70. aastatel, ja mille tippudeks peetakse Laine Lepa ja Rudolf Reimanni aedasid 70.-80. aastatel.
Perekond Raudsoo iluaia võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks osaks: kõrgele künkale ehitatud maja koos kõrvalhoonete ja neid ühendava sillutatud terrassiga moodustab aia korrapärasema ja arhitektuursema osa. Suurte põllukividega kindlustatud ja rooside ning okaspuusortidega asustatud järsk lõunapoolne nõlv, mis ühendab maja lähima ümbruse alumise aiaosaga, toimib lausa kohustusliku vahelülina maja ümbruse ja allaia vahel.
Iluaia põhiosa on kujundatud kiviktaimlana. Suurtest põllukividest laotud lainja joonega lausikut kõrgendikku liigendavad etteulatuvad poolsaared ja kaarja rannajoonega lahesopid. Kujundusele annavad kõrguse hekid ja tarbeaia viljapuud, moodustades kiviktaimla tumerohelise tausta, mis aitab värvilise võraga okas- ja lehtpuude ning põõsaste kollast, ererohelist või punast lehestikku esile tõsta. Täit tähelepanu väärib selle aia rikkalik taimevalik ja aedniku osavus neist erineva mustriga kangaid kokku panna. Ringtee ümber kiviktaimla pakub aiahuvilisele vaatajale terve pildigalerii, kus oma osa mängib erineva nurga alt langev valgus, väikeste basseinide veepeegel ja vahel lausa ootamatud taimekombinatsioonid.
Perekond Raudsoo aed pole uue sajandi tormilistest muutustest puutumata jäänud saareke nüüdseks juba klassikaks saanud eelmise sajandi modernismimeres. Näiteks algab aed niidumuruga maja ees –see on alles oma kohta ja sisu otsiv uus aiastiil, mida siin eraldab aiast kõrreliste ja mägiaia taimedega asustatud müür.
Terane aednikusilm on aiakeskuste uuenenud taimede seast välja valinud mitmeid üllatavaid puude, põõsaste ja püsikutesorte ning need osavalt aiakangasse sulatanud. Uued kujundusvõtted ja moodne taimevalik on aia põhiolemusega kohandatud, jätkamaks kord valitud joont ja kodustades nende uuenduslikku iseloomu. Puud ja põõsad kasvavad aastatega halastamatult ja nende rohkuse korral tuleb neid osata ka vaos hoida. Stiilipuhtus on selle aia selgroog, soovigem siis aednikule jõudu, silma ja kätt edaspidiseks, et tormisel aiakujundusmerel ikka kindlat kurssi hoida.

Maastiku liigendatus, taimede värvikus ja vormide kordumise sujuv rütm on pideva õppimise ja aiakunsti süvenemise tulemus. Sellises aias on nii noorel kui vanal mõnus aega veeta.
Värvi- ja vormivaheldus annab aiale rõõmsa ilme.
Majaesist päikesepeenart rikastavad roosid.
Esiplaanil müürilille mähkunud elupuukera ‘Danica’, tagapool jaapani enelas ‘Golden Princess’, Thunbergi kukerpuu, elupuu ‘Holmstrup’ ning taustal punapaju ‘Nana’.
Suur inimene võib lehehämaruses asuvasse kolmeaastase salaaeda ainult piiluda, muidu lendavad haldjad peitu….

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar